ERMi näitusele inspiratsiooni andnud nõiaprotsessid toimusid Läänemaal Kasti mõisas 1665. aastal ja on Ajalooarhiivis kohtuprotokollidena säilinud.
Kasti mõisa lugu
Meenuta, mida tead keskaegse eluolu kohta lahendades LearningApps´is ülesanne: https://learningapps.org/display?v=pbcafmfuk20
Läänemaa - Wiek
Muistse Läänemaa aladel moodustati 13. sajandi ristisõdade järgselt Saare-Lääne piiskopkond. Keskajal olid Läänemaal peamisteks valitsejateks Saare-Lääne piiskopid ja Liivi Ordu, kes omavahel sageli sõjajalal olid. Piiskopil endal alalist sõjaväge polnud ning sõjakäigul kandsid teenistuskohustust vasallid, kes oma teenete eest linnuseid ja maid kasutada said. Võib–olla võeti kaitseliini äärmistes linnustes kaupmeestelt piiskopimaade läbimise või ka kaupade hoiustamise eest koguni tollimaksu. Mõjukate hansakaubanduse juhtlinnade lähedusele vaatamata oli piiskopiriik ju vormiliselt iseseisev.
Kes keskajal valitsesid Läänemaad?
Kasti ümbrus ja maastik
Kasti asub küllaltki kõrvalises paigas ning on kaugemalt ja ligemalt piiratud soomassiividega. Aegade kestel on Kasti piirkonnas asunud 4 mõisat – Kasti mõis, Haimre mõis, Mõisamaa mõis ja Telliste mõis. Maastikul asetseb Kasti linnus/mõis tasasel maal, väga lauge ja madala künka otsas, millest kilomeeter ida pool voolab väikeses uhtorus Vigala jõgi. Läänemaal on suhteliselt kehv põllupinnas, ent erandiks on Kasti ümbrus. Kasti–Haimre alad moodustavad üle 30 km² pindalaga põllumajanduspiirkonna, mis asetseb ümbritsevast veidi kõrgemal lainjate ja künklike pinnavormidega viljakal platool.
Kas põlluharimisettevõttele pakuks Kasti mõisa-ala huvi? Miks?
Läänemaa - Wiek
Muistse Läänemaa aladel moodustati 13. sajandi ristisõdade järgselt Saare-Lääne piiskopkond. Keskajal olid Läänemaal peamisteks valitsejateks Saare-Lääne piiskopid ja Liivi Ordu, kes omavahel sageli sõjajalal olid. Piiskopil endal alalist sõjaväge polnud ning sõjakäigul kandsid teenistuskohustust vasallid, kes oma teenete eest linnuseid ja maid kasutada said. Võib–olla võeti kaitseliini äärmistes linnustes kaupmeestelt piiskopimaade läbimise või ka kaupade hoiustamise eest koguni tollimaksu. Mõjukate hansakaubanduse juhtlinnade lähedusele vaatamata oli piiskopiriik ju vormiliselt iseseisev.
Kes keskajal valitsesid Läänemaad?
Kasti ümbrus ja maastik
Kasti asub küllaltki kõrvalises paigas ning on kaugemalt ja ligemalt piiratud soomassiividega. Aegade kestel on Kasti piirkonnas asunud 4 mõisat – Kasti mõis, Haimre mõis, Mõisamaa mõis ja Telliste mõis. Maastikul asetseb Kasti linnus/mõis tasasel maal, väga lauge ja madala künka otsas, millest kilomeeter ida pool voolab väikeses uhtorus Vigala jõgi. Läänemaal on suhteliselt kehv põllupinnas, ent erandiks on Kasti ümbrus. Kasti–Haimre alad moodustavad üle 30 km² pindalaga põllumajanduspiirkonna, mis asetseb ümbritsevast veidi kõrgemal lainjate ja künklike pinnavormidega viljakal platool.
Kas põlluharimisettevõttele pakuks Kasti mõisa-ala huvi? Miks?
Kasti linnus
Vaenlaste tõrjumiseks ehitati Kastile kindlustatud keskus. Esmased ürikuteated linnuse kohta pärinevad 1478. aastast. Kasti on olnud väikelinnustele omaselt kolmekorruseline: sokli- ehk laokorrus, elukorrus ja kaitsekorrus. Mõisaomanike varasemas kronoloogias paistab silma, et Kasti linnusest läänistati alati välja umbes pool. Teine pool jäi keskajal arvatavasti piiskopi valdusse. Piiskopil endal alalist sõjaväge polnud kuid mingi väike kaitsemeeskond võis piiskopimaade ametkondades olla. Mõisa tuli kindlustada nii kokkupõrgeteks kääriva talurahva kui lääniisandatega, rääkimata pidevatest vastuoludest Ordu ja piiskoppide vahel. Majandusmõis võis asetseda kas eellinnuses (mis võis olla näiteks puidust ehitis püstpalktara ja vajalike majandushoonetega – laudad, tallid, aidad, sepikoda jne) või siis väljaspool seda, moodustades omakorda ühe linnuse kaitseelemendi – tarade ja hekkidega läbipõimitud tiheasula (nn Hakelwerk), mis ründajal hoo maha võtab. Vasallilinnused jäid suures osas kuni Liivi sõjani lihtsateks ja vaid lühiajalist kaitset võimaldavateks torn- või majalinnusteks. Suurem osa neist purustati Liivi sõja käigus 1558–1583. Joonista, milline võis välja näha üks keskaegne kindlustatud keskus? Kasti mõisnikud Üxküllid (Uexküll, Yxküll) 1503. aastast on Kasti mõisa valdajatena teada Uexküllid. 1529. aasta ürikus läänistati Kasti mõis ja pool Kasti linnust taas Yxküllidest vennastele. Linnus oli üpris ulatuslik: eeslinnus, põhikorrus, torn ja remter (ühine söögisaal), puidust ülaruum, köök ning lisaks veel veski, talud ja külad, mis linnuse juurde kuulusid. Enne suuri sõjasündmusi 1560. aastal loeti Kasti mõisal 40 talu suurusega 38 adramaad (adramaa – ühe adrarakendiga haritav maa) ja 6 üksjalga. Liivi sõja sündmustes 1582. a võõrandati Kasti mõis (ilmselt koos linnusega) Uexküllidelt, kuna Wolmar von Uexküll võitles rootslaste vastu ja sai surma. Arvatavasti oli linnus siis juba purustatud ja kasutusest välja langenud. Hoolimata asjaolust, et Russalu mõisnik Dietrich von Yxküll taotles kuningalt õigust Kasti omandamiseks, andsid uued võimumehed Kasti mõisa hoopis Johann Sparrele. 1586 tagastas Rootsi kuningas Johan III Kasti Uexküllidele. Omanikuks sai Dietrich von Yxküll (1528-1602) Russalust. Mõlemad Dietrich Yxkülli pojad Wolmar ja Dietrich taotlesid Kastit endale, ent kuningas otsustas Wolmari kasuks, kes oli Rootsi õuemarssal – kõrge riigiametnik. 1602 - kuni oma surmani 1627 valdas Kastit Wolmar Yxkull, kes oli abielus kuninga Erik XIV vennatütre, Östergötlandi ja Dalslandi hertsog Magnus Vasa tütre Helena Gyllenhielmiga (1572–1630). 1627 kuni oma surmani oli Kasti omanikuks Wolmari poeg Johan Yxküll (1605–1654) ja seejärel viimase poeg Claes Yxküll. Kuidas saadi mõisnikuks e maaomanikuks? |
Kasti mõisa maja ning sõdades purustatud linnuse plaan (punasega) 1687. a kaardil. Võib arvata, et peale laastavaid sõdasid ei suudetud linnuse varemeid elamiskõlblikuks taastada, vaid oldi sunnitud leppima mingi lihtsama elamuga.
Kasti mõisa kaarte saab leida Ajalooarhiivist (kui luua kasutajakonto).
|
1669 jagunes Kasti mõis Vana- ja Uus-Kastiks. Mõis jaotati Johani poegade vahel. Mitmed Uexküllid abiellusid sel ajal rootslannadega, ilmselt ka oma valduste säilitamise huvides. Näiteks Johani poeg Gustav Uexküll oli abielus Hebbla Planting-Gyllenbagaga. Tänu lähedastele suhetele Rootsi kuningakojaga omandasid Kasti Uexküllid XVII sajandil valdusi ka Rootsis. Võib-olla oli Kasti jaotamine ka Üxküllide tagamõttega trikk, et mitte anda riigile ära kogu mõisat. Seejuures on võimalik, et Uus–Kasti hoonete ehitamiseks lammutati vana vasallilinnust.
1682–1733 on omanikena märgitud küll Uexkülle, kuid valdamise aastad on kaunis segased. Teada on, et mõisamaade reduktsiooni käigus 1684. a langes Kasti mõis riigile.
1687 toimus Kasti mõisa inventeerimine (täpsustati jooksvat raamatupidamisarvestust, anti informatsiooni kadude, arvestusvigade, raiskamiste ja varguste kohta) ja ainsana Märjamaa kihelkonnas redutseerimine (riigistamine – mõis läks Rootsi krooni omandusse). Tõenäoliselt anti mõis Üxküllidele rendile.
Mõisaomanike nimistust võime lugeda von Üxküllide, von Baranoffide (aastast 1750), K. von Sieversi (1822) ja H. Stackelbergi (1900) nimesid.
Von Uexküllide omanduses oli mõis tollal välja ehitatud kindlustatud elamu ehk vasallilinnusena. Selle mitmed ehitusosad - müürid ja võlvlaed - on jäänud praeguse peahoone soklikorruse sisse (kelder), kusjuures vanade paemüüride paksus ulatub üle kahe meetri (2,18 m). Ilmselt peale Põhjasõda kerkis endise linnuse varemetele uus mõisahoone, mille keldriosas ka vana linnuse müüre näha saab.
18. sajandi II poolel läks mõis von Baranoffide aadliperekonna kätte, kes püstitas mõisa kahekorruselise barokse peahoone.
Uue-Kasti mõisast eristamiseks on mõisat 19. sajandil nimetatud ka Vana-Kasti mõisaks.
1905. aasta mässu ajal pandi mõisahäärber põlema. Hoone sai taas korda alles 1960. aastatel, mille järel toodi majja kolhoosikontor. Praegu on mõisahoone eravalduses.
Kas Kasti mõis on ka kaasajal alles?
Soovi korral kontrolli oma tekstist arusaamist siin: link MS Forms lehele.
Vastuste õiguse kontrolliks vajuta ka nuppu "Kuva tulemused".
Kui oled agar ja tahad rohkem uurida, siis proovi LearningApps´is ülesannet: https://learningapps.org/display?v=poxdr9qct20
Mida ülesande lahenduspilt meenutab? Kas selline võis üks mõis Sinu praeguse teadmise järgi olla?
Aga eks mõisa mõiste sisu ongi läbi aja muutunud!
1682–1733 on omanikena märgitud küll Uexkülle, kuid valdamise aastad on kaunis segased. Teada on, et mõisamaade reduktsiooni käigus 1684. a langes Kasti mõis riigile.
1687 toimus Kasti mõisa inventeerimine (täpsustati jooksvat raamatupidamisarvestust, anti informatsiooni kadude, arvestusvigade, raiskamiste ja varguste kohta) ja ainsana Märjamaa kihelkonnas redutseerimine (riigistamine – mõis läks Rootsi krooni omandusse). Tõenäoliselt anti mõis Üxküllidele rendile.
Mõisaomanike nimistust võime lugeda von Üxküllide, von Baranoffide (aastast 1750), K. von Sieversi (1822) ja H. Stackelbergi (1900) nimesid.
Von Uexküllide omanduses oli mõis tollal välja ehitatud kindlustatud elamu ehk vasallilinnusena. Selle mitmed ehitusosad - müürid ja võlvlaed - on jäänud praeguse peahoone soklikorruse sisse (kelder), kusjuures vanade paemüüride paksus ulatub üle kahe meetri (2,18 m). Ilmselt peale Põhjasõda kerkis endise linnuse varemetele uus mõisahoone, mille keldriosas ka vana linnuse müüre näha saab.
18. sajandi II poolel läks mõis von Baranoffide aadliperekonna kätte, kes püstitas mõisa kahekorruselise barokse peahoone.
Uue-Kasti mõisast eristamiseks on mõisat 19. sajandil nimetatud ka Vana-Kasti mõisaks.
1905. aasta mässu ajal pandi mõisahäärber põlema. Hoone sai taas korda alles 1960. aastatel, mille järel toodi majja kolhoosikontor. Praegu on mõisahoone eravalduses.
Kas Kasti mõis on ka kaasajal alles?
Soovi korral kontrolli oma tekstist arusaamist siin: link MS Forms lehele.
Vastuste õiguse kontrolliks vajuta ka nuppu "Kuva tulemused".
Kui oled agar ja tahad rohkem uurida, siis proovi LearningApps´is ülesannet: https://learningapps.org/display?v=poxdr9qct20
Mida ülesande lahenduspilt meenutab? Kas selline võis üks mõis Sinu praeguse teadmise järgi olla?
Aga eks mõisa mõiste sisu ongi läbi aja muutunud!
Aitäh, et võtsid vaevaks tugimaterjal läbi töötada. Näeme muuseumis!