Võlukunst ja maagia on üleilmsed ilmingud, mis on sama vanad kui inimkond ise. Nende algupärane eesmärk oli kontrollida loodusnähtusi, mida inimsugu oli seni puudulikult tundnud.
Tänapäeva nõiad, ravitsejad ja šamaanid naudivad piiramatut meedia ja üldsuse tähelepanu. «Selgeltnägijate tuleproovid» kütavad nii eesti kui vene vaatajate huvi erinevatel telekanalitel. Inimeste uudishimu nende vastu ei näi vaibuvat. Ometi on sellest ajast, kui viimane nõid Eestis surma mõisteti, möödas vähem kui kolmsada aastat.
Tänapäeva nõiad, ravitsejad ja šamaanid naudivad piiramatut meedia ja üldsuse tähelepanu. «Selgeltnägijate tuleproovid» kütavad nii eesti kui vene vaatajate huvi erinevatel telekanalitel. Inimeste uudishimu nende vastu ei näi vaibuvat. Ometi on sellest ajast, kui viimane nõid Eestis surma mõisteti, möödas vähem kui kolmsada aastat.
Kes on nõid?
Vana naine, toetub kepile, lohistab jalgu tasapisi mööda tolmust teed ja pobiseb omaette.
Mis on sellel pildil valesti?
Muud ei miskit, et neli-viis sajandit tagasi, varauusajal, võis ta tuleriidale sattuda...
Nõiaks nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil suutvat mõjutada maailma ja seda kontrollivaid jõude. Eri rahvaste usundid seletavad nõidade, šamaanide, manatarkade, võlurite, teadmameeste, posijate, ravitsejate jt võimete allikaid ja olemust erineval viisil.
Nõidus ehk nõidumine ehk nõiakunst on praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju (ravida või esile kutsuda haigusi, muuta ilma, ennustada tulevikku, soodustada või nurjata mingeid ettevõtmisi, saavutada kontrolli teiste inimeste mõtete või tunnete üle jms).
Nõiajahi kõrgaegadel (XVI-XVII sajand) peeti nõiaks inimest, kes kurjade vaimude abiga kasutas loitsusid ja võlusõnu oma halbade kavatsuste elluviimiseks. Kuid see sõna kirjeldas ka paljusid teisi n-ö üleloomulikke ilminguid (selgeltnägijad, ennustajad, vaimumanajad jne) ning hõlmas inimesi, kes väidetavalt oskasid oma kuju muuta (nt libahundiks käijad) v kes osalesid veidrates öistes rituaalides.
Mis on sellel pildil valesti?
Muud ei miskit, et neli-viis sajandit tagasi, varauusajal, võis ta tuleriidale sattuda...
Nõiaks nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil suutvat mõjutada maailma ja seda kontrollivaid jõude. Eri rahvaste usundid seletavad nõidade, šamaanide, manatarkade, võlurite, teadmameeste, posijate, ravitsejate jt võimete allikaid ja olemust erineval viisil.
Nõidus ehk nõidumine ehk nõiakunst on praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju (ravida või esile kutsuda haigusi, muuta ilma, ennustada tulevikku, soodustada või nurjata mingeid ettevõtmisi, saavutada kontrolli teiste inimeste mõtete või tunnete üle jms).
Nõiajahi kõrgaegadel (XVI-XVII sajand) peeti nõiaks inimest, kes kurjade vaimude abiga kasutas loitsusid ja võlusõnu oma halbade kavatsuste elluviimiseks. Kuid see sõna kirjeldas ka paljusid teisi n-ö üleloomulikke ilminguid (selgeltnägijad, ennustajad, vaimumanajad jne) ning hõlmas inimesi, kes väidetavalt oskasid oma kuju muuta (nt libahundiks käijad) v kes osalesid veidrates öistes rituaalides.
Nõiausk - ebausk? Mida arvad Sina? Aga klassikaaslane, sõber, isa, vanaema?
Illustratsioon pärineb 18. sajandi "nõidade ja võlurite" raamatust. Puulõikes joonistused kinnistasid rahva teadvusse nõiad kui teravatipuliste mütsidega luua seljas lendavad Saatanaga mestis olevused.
|
Nõidust seostatakse tänapäeval enamjaolt ebausuga ning põhjendatakse uskumisega maagilistesse jõududesse ning nende inimliku mõjutamise võimalikkusse. Siiski nimetatakse tänapäevani nõidadeks ka inimesi, kes maarohtude ja muude alternatiivse meditsiini vahenditega inimesi ravivad.
Muinasjuttude ning nendest mõjutatud ilukirjanduse, filmide jms põhjal on populaarkultuuris välja kujunenud ettekujutus nõiast, kes kannab teravatipulist kübarat, loeb salapäraseid nõiaraamatuid, keedab katlas nõiarohtusid ja lendab luua seljas ning kelle seltsilisteks on must kass, vares, öökull või kärnkonn. Head ja kurjad nõiad on mitmete populaarsete lasteraamatute peategelasteks.
|
- Tekib mulje, et süüdistajaid ei köitnud mitte ohvrite konkreetsed omadused, vaid just nende omaduste polaarsus: vanad ja noored, koledad ja kaunid, väga vaesed ja väga rikkad, s.o. kõik, kellele oli mingeid eredalt välja kujunenud omadusi. Selgemad piirjooned võtab ka süüdistaja kuju: see on keskmine mass, kellel markeeritud omadused puuduvad ning kes tunneb hirmu, viha ja kadedust nende suhtes, kes valdavad mõnd silmatorkavat kvaliteeti.
- Nõidus on universaalne kultuurinähtus ajas ja ruumis, ka ei tunne nõidus rahvuslikke ega seisuslikke piire. Näiteks alles mõni aasta tagasi müüdi interneti teel Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy näoga voodoo-nukke, mida soovijad said nõeltega torkida. Selle peale ähvardas president nukutootjad kohtusse kaevata. Soomeugrilasena oli ta muidugi kohe aru saanud, et asi on naljast kaugel ja tarvitusele tuleb võtta vastumeetmed. /---/ Nõidus on soomeugrilastele nagu õhk. Ilma nõiduseta ei ole võimalik elada, sest see on lihtsalt elu eeltingimus. Nõidumisega tegelevad kõik ja see võib juhtuda igal pool ja igal hetkel. Et üldiselt ei peeta nõidust mingiks toredaks asjaks, on vaja osata sellest võimaluste piires hoiduda.
Nõiaprotsessid
Küsimused ülekuulatavale ühel Saksa nõiaprotsessil.
Kuidas need küsimused tunduvad? Kas ülekuulatavalt eeldatakse, et ta on nõiduses süütu või süüdi? Nõiaprotsess iseenesest põhines sageli kuulujuttudel. Suur osa süüdistustest oli seotud kas inimeste või loomade haigeks ja surnuks nõidumisega, armumaagiaga, libahundiks käimisega või vara kahjustamisega. XVI sajandiks olid juba paljudes maades seadused, millega keelati must maagia nagu nekromantia, võlumine, nõia- v armujookide segamine, vaimude väljakutsumine, ettekuulutamine jms.
Nõiad olidki inimesed, kellele heideti ette kahjustavat maagiat, usust taganemist ja kuradikummardamist. Välja anti käsiraamatuid nõiaküttidele, piinajatele ja uurijatele ning timukatele, kus kajastati tolle aja põletavaid teoreetilisis küsimusi nagu sabatid, nõiakogunemised, vahekorrad deemonitega, mustad missad jms. Anti ka kohtunikele juhiseid süü või süütuse protseduuridest - nt nn "katsumistest" nagu veeproovid vms välja töötatud meetodid nõidade tuvastamiseks. Niisamuti nagu keskaegses kirikus nähti pühakuid nii inimeste eeskujudena kui ka kaitsjatena, olid ka varauusaegsed nõiad ja nende teod nagu ka kurja kehastav Kurat toonastele inimestele reaalsed. Nii peetigi nõidade üle kohtuprotsesse (nõiajaht, nõiaprotsessid), mille süüdimõistva tulemuse korral nõidu ka hukati. Ent just oletatav suhe kuradiga oli see, mis nõidu ülejäänud ühiskonnast eraldas ning mis lõppkokkuvõttes nende surmaotsusele alla kirjutas. Too näiteid, kuidas keskaja lõpu/varauusaegne inimene tajus end ümbritsevat maailma teistmoodi kui kaasaegne inimene? Jälgi selle üle mõeldes enda sisetunnet/sisekõnet: mida see Sulle kõneleb Sinu hinnangust/arvamusest mineviku inimese teadmiste, tarkuse ja eluviisi kohta? Kas need tunded/hinnangud/arvamused on põhjendatud? Ajaloolastele ja ajaloohuvilistele on tähtsaks küsimuseks minevikus toimunu mõtestamine ja mõistmine, ning osa sellest on arusaamine, et kaasaja vaade võib olla ka pelgalt üks vaatepunkt - üks paljudest vaadeldava olukorra/sündmuse või isiku nägemise võimalusest. Teinekord on minevikus toimunu ja toimetajate mõistmiseks vajalik püüda ära unustada see, kuidas praeguses ajas asju näeme. Lähemalt räägib sellest nt Marek Tamm oma videoloengus "Kuidas mõtles keskaja inimene?" |
Nõiaprotsessid Eestis
Maia Madara arvates pärineb esimene vihje võimalikule nõidade põletamisele Eestis 1529. aastast. Wielo Ado oli viimane isik, kelle Tartu Maakohus kahjustava nõiduse eest 1723. aastal surma mõistis. See otsus muudeti küll eluaegseks vanglakaristuseks. Maia Madar on kõiki andmeid kokku võttes saanud teadaolevate nõiaprotsesside arvuks 145. Süüdistatuid oli 218, neist 122 meest, 84 naist, 12 teadmata. Eesti oli üks väheseid piirkondi Euroopas, kus süüdi mõistetud naiste hulk ei ületanud meeste hulka. Tuleriidal elusalt põletamisele mõisteti 65 inimest, seega ligi kolmandik. Teada on vähemalt 55 surmanuhtluse täideviimist, neist viimane 1699 Tartus. Lisaks mitmesugustele otsestele nõidumissüüdistustele karistati inimesi libahunti jooksmise ja kuradiga suhtlemise eest. Kasuta ülal antud (või ka lisaks leitud) arvandmeid ja valmista võrdlevad diagrammid arvude näitlikustamiseks! Võid teha nii tulpdiagrammid, sektorid või läheneda loomingulisemalt. Suurema entusiasmi korral saad võrdluseks kasutada ka nt netiotsinguga leitud Euroopa jm maailma andmeid. Maarahvas ja nõiausk Nõiaprotsesside temaatika puudutab tegelikult kõiki eestlasi, sest targalt on käinud abi otsimas suurem osa meie esivanemaid. Kui talupoeg haigeks jäi, siis läks ta nõia juurde. Nõid oli küla ravitseja, kes teadis sõnumisi-lausumisi, tihti regivärsi vormis. Loitsudesse oli sageli segatud ka katoliiklik-kristlikke elemente ja piiblipärimust. Veel tundis külatark taimi ja metsa, et tervendavat või sõnumiseks vajalikku kraami leida. Lood, mida tol kaugel ajal Eestis kohtulaua ees räägiti, meenutavad pigem folklooriga segunenud müüte, jutukesi, milles tegutsevad kurjad saksad (sh kurat, kes lihtrahva jaoks samastus kurja saksaga) ja patused talupojad. Malle Salupere sõnutsi lähevad Eesti nõiaprotsesside kirjeldused tugevasti lahku Euroopa nõiaprotsesside kanoonilistest sabatitest, metsikutest orgiatest Blocksbergi mäel põrguvürsi osavõtul, kuhu lennatakse luudadel. Maarahva fantaasia ei küündinud nii kaugele, neil olid lihtsakoelised nõiad. Eestis 17. sajandil peetud nõiaprotsesside materjalidekohaselt toimus 18 kohtuprotsessi, milles süüdistati külainimesi (18 naist ja 13 meest) libahundina kahju tegemises. Kuigi nõiaprotsesse ja nõidumise lugusid kuuleb maailma eri piirkondades ka tänapäeval, siis nõiajahi kõrgaeg oli siiski uusaegse Euroopa kontekstis. Euroopat aga vapustasid XVII sajandil sõjad, ülestõusud ja kodusõjad. Aastatel 1480-1700 hukati rohkem naisi nõiduse süüdistusel kui kõigi muude kuritegude eest kokku. Kogu Euroopas viidi kohtu ette peaaegu 100 000 kahtlusalust. Nõiaprotsesse korraldasid valdavalt ilmalikud võimud kiriku kaasteadmisel (lähemalt vt Olustik). Palju oli nõiaprotsesside ülestunnistustes tõtt? Nõiaprotsessid ja piinamine on lahutamatud. Kasutati pöidlakruvisid, jäsemete pingutamist nööriga, vee- ja tuleproovi jm. Ja vahel piisas surmamõistmiseks ja nõiaks kuulutamiseks ka ainult sellest, kui inimene jäi veeproovi ajal pinnale ujuma ega uppunudki ära. Tegelikult kui inimeste tule ja rauaga kõrvetada, tunnistab ta üles ükskõik mida temalt parasjagu nõutakse. Nii pole meil millelegi toetuda, kuna vähegi arvestatavad tunnistused on saadud kas ebainimlikes tingimustes või piinamiste tagajärjel. Kuna süüdistatavad tunnistasid nõidumise või libahundiks käimise ka ise üles, on mitmed ajaloouurijad arvanud, et see arvamus oli tingitud tungaltera tarbimisest. XVIII sajandi algusega lõppes Eestis nagu mujalgi nõiaprotsesside ajastu ning nõidumise eest surma mõistmine. Sellega aga ei hävitatud talurahva uskumusi üleloomulikest jõududest, nõidumisest ja libahuntlusest, vaid need elasid külaühiskonnas jõudsalt veel paar sajandit. Näiteks teadis siit läbirändaja Karl Feyerabend veel 1797. aastal, et „Eestimaal ei ole haruldane, et metsarikastes piirkondades kõrgete tammede all võib leida ohvrilaudu, mis on katud seal palvetamas käinud maainimeste andidega.“ XIX sajandi algusestki on säilinud kohtumaterjale, mis tõendavad, et talupojad pöördusid ka siis kohtusse kaebustega oma naabri arvatava nõidumise pärast, ent suhtumine oli muutunud skeptilisemaks ja need protsessid lõppesid süüaluse õigeksmõistmise, manitsemise või kergema kehalise karistuse määramisega ebausuga tegelemise eest. Ent üleloomulik ja hirmutav leidis tänuväärse pinnase hoopis populaarsete kirjanike-kunstnike teostes. Milliseid kirjanduse-, kunstiteoseid ja filme tead nimetada, kus nõidusest juttu on? Arutage kaaslastega: - Kuidas ja miks teoses nõidusega tegelejat või tema tegusid on kujutatud või põhjendatud? - Kas nõid või nõiakunsti kasutaja on positiivne või negatiivne kangelane? - Kas ja kuidas ta tegutsemise motiivid muutuvad? - ... |
Kasutatud allikaid:
https://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5id
https://www.smithsonianmag.com/smart-news/how-new-printing-technology-gave-witches-their-familiar-silhouette-180965331/
http://naine24.postimees.ee/3958733/kongla-ann-noid-kes-laks-tuleriidale-tutre-paastmiseks
https://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5id
https://www.smithsonianmag.com/smart-news/how-new-printing-technology-gave-witches-their-familiar-silhouette-180965331/
http://naine24.postimees.ee/3958733/kongla-ann-noid-kes-laks-tuleriidale-tutre-paastmiseks
Aitäh, et võtsid vaevaks tugimaterjal läbi töötada. Näeme muuseumis!